Paldiski tööstusparki tahetakse rajada tehas, mis hakkaks laevadele kohalikust taastuvenergiast vesinikku ja seejärel ammoniaaki tootma.
“Saan vaid kinnitada, et plaanid on ja teeme teoks, kuid praegu täpsemalt rääkida ei saa,” jäi arendusfirma Derivaat NH3 juht ja väikeomanik Erik Laidvee napisõnaliseks. Täpsemalt peaks info avalikuks tulema neljapäeval, lisas ta.
Tulevasest ettevõtmisest kuulub kolmandik Hollandi keemiatööstusele Vrijenhoef Beheer BV ning kaks kolmandikku ärimees Olav Miili (85%) ja pikaajalise transpordisektori juhi Erik Laidvee (15%) firmale Nordic Stream Group. Vrijenhoef Beheer on 40 aastat tegutsenud maagaasist ammoniaagi tootmise projektidega ning on praegu üks roheammoniaagi kontserni Proton Ventures investoritest.
Derivaat NH3 on Lääne-Harju vallas sisse andnud taotluse keskkonnamõju hindamiseks rohevesiniku ja – ammoniaagi tootmiseks. Nn rohevesinik on taastuvenergia abil vee hüdrolüüsimisel saadav vesinik, millest omakorda saab toota ammoniaaki (keemilise valemiga NH3). Viimane on keemiatööstuse toore, kuid selles ettevõtmises on ammoniaak kavas võtta kasutusele laevakütusena – see võimaldab saavutada laevatranspordi süsinikuneutraalsuse.
Vesiniku tootmiseks soovitakse kasutada vee elektrolüüsi ning kavandatav ammoniaagi tootmine on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus. Vesiniku tootmiseks elektrolüüsiga kuluks tootmises 27 megavati võimsust elektrienergiat. Kogu elektrienergia on kavas saada Eesti Energia Pakri poolsaare roheenergia tootmisvõimsustest (tuulepargid + päikesepaneelid). Lisaks on plaanis toodetava ammoniaagi ladustamiseks kavas rajada neli mahutit, igaüks 430 tonni.
Laevandus vajab rohekoridore
Laevandus, mille süsinikuheitmeid saaks roheammoniaagi või teiste samataoliste kütustega vähendada, on iseenesest suur saastaja. Tänavu suvel Tallinna Sadama Paldiski sadama kai nurgakivi puhul korraldatud konverentsil rääkis Aleksandra Billeskov laevandushiiu Maerskiga seotud konsultatsioonifirmast Mc-Kinney Møller Center for Zero Carbon Shipping, et laevandus vajab “rohelisi koridore”. Tema tööandja otsib näiteks lõike kaubateedel, kus oleks võimalik võimalikult kiiresti alustada tarneahelate rajamist, mis laevu rohelise kütusega varustaks.
“Laevandus on oluline sektor, mida “rohestada”: maailma 100 000 kaubalaeva tarbib aastas 300 miljonit
tonni fossiilseid kütuseid ja tekitab 900 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitmeid, mis on 3 protsenti kogu
maailma emissioonist,” ütles ta toona.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kinnitas augustis, et neid huvitab väga just kütuste suund. “Meil juba
käivad läbirääkimised just rohelise ammoniaagi ja vesiniku tootmiseks siinsamas Paldiskis!” Tallinna Sadam loodab rohekütuseid pakkuma hakata, sest laevadele tulevad peatselt karmid nõuded, näiteks kehtestatakse CO2 kvoodid.
Uudise allikas: Äripäev / Kristjan Pruul / 13. detsember 2023