Tanel Saarmann / ärileht.delfi.ee
Eesti meedias on Paldiski vesiniku- ja ammoniaagiprojektist räägitud põgusalt, näiteks siis, kui projekti juhtiv Derivaat NH3 OÜ sai keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) ligi 17 miljoni eurose subsiidiumi. Nüüd on projekti üks eestvedajaid, logistikavaldkonnas pikaaegse kogemusega Erik Laidvee valmis avaldama, mida nad täpselt teha kavatsevad. Esimest korda räägib ta ka nende laiemast plaanist: Sillamäe tehasest ja huvitavast rongilaevaprojektist.
Endine Eesti Raudtee juht Erik Laidvee on tagasi suures mängus, tema käepigistus on tugev ning jutt kiire ja sorav. Jutuajamise alguses avaldab ta kohe, et me ei räägi ainult Paldiski tehasest, mida nad ise väikeseks juhtprojektiks peavad. Huvitav on see, et tegelikult sai nende jaoks kõik alguse roheammoniaaki tarbima hakkavast rongilaevast.
„Jõudsime selle kaudu tõdemuseni, et me ei saa kuskilt vajalikku kütust, ja nii on vaja meil endal tehas ehitada,“ naerab Laidvee. Sellest ideest on pikemalt juttu loo lõpus.
Paldiski Lõunasadamasse on kavas esimest roheammoniaagitehast ehitama hakata kohe pärast ehitusloa saamist, eeldatavasti saab selle juba tänavuse aasta lõpus. Tehas asuks Tallinna Sadama tööstuspargi territooriumil ning sadamaga on arendajal tehtud eelleping hoonestusõiguse sõlmimiseks 50 aastaks. Praegu hinnatakse keskkonnamõjusid.
Laidvee ütleb, et tempo on neil kiire, praegu tehakse ehitusloa saamiseks vajalikke eeltöid. Mitu olulist hanget on juba lõpetatud. Tehase on projekteerinud väga suurte kogemustega ettevõte PJSC Chemprojekt. Firma on ammoniaagitehaseid projekteerinud näiteks Ukrainas ja Saksamaal, aga ka Eestis – nende osalusega oli rajatud ka nüüdseks areenilt kadunud Nitroferti tehas.
Paldiski roheammoniaagitehas. Foto: Derivaat NH3
Rohkelt elektrit ja vett
Tehas vajab suures koguses elektrit ning vett. Elektriühendus tuleb suure tõenäosusega Pakri poolsaarel asuvast suurest Enefit Greeni päikese- ja tuulepargist ning puudujääv osa ostetakse rohesertifikaadiga võrgust. Vee saamise lugu on aga palju huvitavam. Üks variant oleks võtta see merest, aga Paldiskis on mindud hoopis linna reovee kallale, millest kolmandiku nad endale võtavad, puhastavad ja vesinikutootmiseks kasutavad. Siiani on linn puhastatud reovee otse merre saatnud, mis ei ole kõige parem variant.
Eestlaste ja ukrainlaste ühistöös on valminud uuenduslik lahendus, mille kohta nad on vähemalt 153 riigis esitanud ka patenditaotluse. Laidvee saab uhkustada, et nende elektrolüüser on senistest neljandiku võrra efektiivsem. Seda tänu sellele, et vesinikutootmise kõrval on neil ammoniaagitehas, kuhu saab suunata esimeses protsessis tekkiva soojuse, mis ammoniaagimoodulist suunatakse omakorda tagasi vesinikumoodulisse. Mida kõrgemal temperatuuril elektrolüüser töötab, seda suurem on tootlikkus.
„Enne veel, kui oleme oma lahendusega turule tulnud, on Lõuna-Ameerikast juba uuritud, kas nad võiksid meie lahendust osta,“ räägib Laidvee.
Ootavad suure fondi otsust
Roheelektrist hakkavad nad tootma vesinikku, millele õhu separeerimise kaudu lisatakse lämmastik, ja seejärel algab omakorda lämmastikusüntees. Pärast selle protsessi lõppu ongi valmis roheammoniaak, mida hakatakse müüma suurtele kauplejatele ning väetise- ja keemiatehastele.
Nende teine tehas tuleb Sillamäe sadama alale ja see ootab praegu Euroopa Liidu innovatsioonifondi otsust, kas seda toetatakse ja millises mahus. Tänavu aprillis esitati taotlus ning hiljemalt aasta viimastel kuudel loodetakse vastust. Eelvooru on taotlus juba läbinud ning see on paljulubav.
„Rõhutan seda, et meie tehased tarbivad väga palju energiat. Paldiski puhul räägime 168 gigavatt-tunnist aastas. Kui arvestame, et Eesti eelmise aasta tarbimine oli 7,5 teravatt-tundi, siis see on 2% kogu tarbimisest,“ ütleb Laidvee. Niisiis saab Estonian Cell endale elektri suurtarbijana tugeva konkurendi.
Arendajal on seetõttu vaja energiamüüjatega pikki lepinguid ja nad ootavad väga tegijaid, kes suudaksid neile roheenergiat pakkuda. Selliseid lepinguid ootavad väga ka tootjad, kellele see on garantii, et projekti on üldse mõtet tegema asuda.
Eesti konkurentsitult suurim tarbija
Sillamäe tehas on lihtsustatult igas mõttes Paldiski omast viis korda suurem. Kui Paldiski roheammoniaagitoodang ületab aastas 22 000 tonni, siis Sillamäel on see näitaja umbes 100 000 tonni. Energiatarbimises on aga jutt täiesti ulmelistest arvudest, mida Eestis ühe tarbija puhul seni nähtud ei ole. Sillamäe roheammoniaagitehas vajab aastas 868 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on kaheksandik Eesti praegusest kogutarbimisest. „Sellega saab meist Eesti suurim elektrienergiatarbija,“ tõdeb ka Laidvee.
Sillamäe roheammoniaagitehas vajab aastas 868 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on kaheksandik Eesti kogutarbimisest.
Projekti üks eestvedajatest ütleb, et Sillamäe projekti asukoht on nende jaoks ideaalne. Tehas hakkaks paiknema olemasolevate ammoniaagiterminalide kõrval ning toodangu saab otse kaidele viia ja laevadega klientidele saata. Eellepinguga on broneeritud veel maad, mis annab võimaluse nii ammoniaagitehast laiendada kui ka selle kõrvale väetisetehas rajada.
„Selliseid projekte paraku ilma toetusteta ei tee. Kahjuks on vaja praegu veel arvestada ka konkurentidega, kes toodavad fossiilset ammoniaaki. Toetus on niisiis väga oluline, aga samal ajal räägime läbi ka võimalike ostjate ja elektrienergiapakkujatega,“ tutvustab Laidvee järgmisi samme.
Kust saadakse meeletu hulk elektrit?
Erik Laidvee sõnul saavad nad tuule- ja päikeseparkidest arvestuste kohaselt 2/3 oma vajaminevast elektrienergiast ning 1/3 ostavad juurde võrgust GO (Green Origin) sertifikaadiga roheelektrit.
„Lisaks on meil endal plaanis elektrienergiat salvestada ja elektrit toota kas siis vesinikust või ammoniaagist, aga need projektid on meil praegu uuringute staadiumis.“
Ta lisab, et Bloom Energy tarnitaval elektrolüüseril on vesinikust elektri tootmise valmidus juba olemas, roheammoniaagist elektri tootmiseks on vaja teha lisauuringuid ja arendusi, mis võtavad ligikaudu kolm aastat aega.
Vastu vaatab tihe ajagraafik
Paldiski projekti eeldatav eelarve jääb 70 miljoni euro kanti ning Sillamäe puhul on vaja minev summa 350–400 miljonit eurot. Innovatsioonifondi toetusse panid nad ka Paldiski tehase ammoniaagimooduli osa.
Seni on arendaja riskinud ja kogu projekti rahastanud omafinantseeringuga, kuid selgelt on neil vaja ka välist tuge ehk finantsasutuste õlga.
„Sõlmime kõik lepingud, aga nii, et need jõustuvad, kui meil on finantseering olemas. Esimene tehas peab meil valmis olema 2026. aasta 1. juuniks ehk just siis peab see alustama tootmist. Sillamäe tehas peab valmis olema 2029. aasta jaanuaris. Meil on väga tihe ajagraafik,“ räägib Laidvee.
Valdkond, kuhu eestlased sisenevad, on väga kuum. Hiljuti osteti Saksamaal riigi garantiiga Paldiski tehase aastatoodangu mahus roheammoniaaki lepinguga, mis sõlmiti 10 + 10 aastaks. Selliseid oste tuleb veel ja veel. Ammoniaak ei ole aga lihtsalt niisama müüdav. „Tegu on börsikaubaga, millega äritsetakse Rotterdami börsil.“
Eestlaste lahendus on sedavõrd uus ja huvitav, et kui Paldiski tehas valmis saab, siis võib ühe tulureana vabalt arvestada ka piletimüügituluga – tehast tuldaks vaatama üle maailma. Kõik valdkonnaga seotud tegijad vaatavad pidevalt uute lahenduste poole.
Olav Miili algne soov oli lasta ehitada rongilaev, kuid siis selgus, et sellele oleks väga keeruline saada kütuseks roheammoniaaki. Mida teha? Tuleb ise seda tootma hakata.
Osanike seas maailma tipptegija
OÜ Derivaat NH3 üks osanikke on Hollandi firma Vrijenhoef Beheer B.V. Selle ettevõtte taga seisab aga ammoniaagimaailma tippekspert Johannes Pieter Vrijenhoef, kes on ühtlasi rahvusvahelise ammoniaagiassotsiatsiooni president. Laidvee nimetab Hollandi ettevõtet väga oluliseks aktsionäriks, sest nendega on väga hea oma ideid valideerida. Vrijenhoef on eestlastele tehnikaekspert ja tema teadmised kuluvad siin marjaks ära.
„Ta ei ole ainult teoreetik, vaid ise tehaseid ehitanud ja olnud osanik mitmes firmas. Nemad arendavad nüüd hoopis järgmist etappi, sest ka ammoniaak on energiakandja, mille saab tagasi elektriks muuta. See on parem energiakandja kui vesinik. Ammoniaagist on mõtet elektrit toota, kui seda on vaja suurtes kogustes. Prognoositakse, et merelaevanduses hakkab pärast fossiilkütustest loobumist metanooli ja ammoniaagi kütusena kasutamine olema võrdne.“
Tänavu juunis liitusid meeskonnaga ka uued nõukogu liikmed Taavi Veskimägi ja Toomas Vaher. „Nii energia- kui ka õigusvaldkonna rahvusvahelisel tasemel teostamine aitab oluliselt kaasa meie projektide teostamisele,“ ütleb Laidvee.
Paldiski tehase energiatarbimine moodustaks 2% Eesti praegusest tarbimisest. Koos Sillamäe tehasega tarbiks see aga ligi 1 teravatt-tund. See oleks kaheksandik kogu Eesti praegusest tarbimisest.
Kohalikud omavalitsused saavad kiita
Kuigi ettevõtjad tihti kohalike omavalitsuste kohta palju kiidusõnu ei jaga, on Erik Laidveel Lääne-Harju valla ja Sillamäe linna kohta öelda vaid head. Paldiskis oli omavalitsus rahul, et arendaja osa nende reoveeprobleemi enda lahendada võttis ja reovee pärast täielikku puhastamist oma elektrolüüserisse suunab. Vald ütles kohe, et põhjavett suurtarbija kasutada ei tohi. Samuti keelati neil tekkivat kuuma õhku lihtsalt tehasest korstna kaudu atmosfääri lasta. See suunatakse otse ammoniaagitehasesse. „Usun, et saame koostöös selle tehase tehtud. Protsessid on olnud kiired ja korrektsed ning igal sammul oleme tundnud kohaliku omavalitsuse toetust.“
Paldiskis kohtus arendaja ka kohalikega, seal esitati vaid konstruktiivseid küsimusi ning pahatahtlikkust Laidvee ei tuvastanud. Kõik osalised annavad endale aru, et tegu on kõrgendatud ohuklassiga ettevõttega ning neil peab olema igal pool kolmekordne kaitse – nii turvauksi kui ka eri plokke arvestades. „Pigem olid seal küsimused meie võimaliku laienemise kohta tulevikus. Ohuvastased meetmed on olemas ning ohutus saab olema tagatud.“
Mõlema rajatava tehase puhul on tegemist kõrgelt automatiseeritud ettevõtmistega.
Sillamäe tehas tuleb palju suurem ja seega võiks ka omavalitsuse kõhklused olla vägevamad. Samas on Sillamäe ammoniaagiteemaga juba kokku puutunud ja selle keskkonnamõju hinnanud. Seal on väetise- ja ammoniaagiterminalid olnud juba pikka aega. „Neil on pikaajaline ammoniaagi käitlemise kogemus. Oleme ka seal erisuguseid arvamusi kogunud ja arvestame nendega. Sillamäe linnavalitsus algatas 6. juunil meie roheammoniaagitehase keskkonnamõjude hindamise. Seal regioonis on arendamisel mitu tuule- ja päikeseparki, ka Sillamäe sadamal endal,“ toob Laidvee esile ja lisab, et nemad ostaksid ära kogu energia, mida parkides suudetakse toota.
Mõlema rajatava tehase puhul on tegemist kõrgelt automatiseeritud ettevõtmistega. Operaatoreid hakatakse koolitama mitu kuud enne tehase tööle hakkamist ja suuresti tehakse seda USA-s. Laidvee sõnul on neil kandidaatide nimekiri juba olemas. Paldiskisse on neil esimeses etapis vaja 20 inimest, Sillamäele mitu korda rohkem. „Meil on Paldiski tehase operaatorid koos vahetusevanematega juba komplekteeritud. Nad tuleb vaid tööle võtta.“ Laidvee lisab, et reegli järgi tähendab üks koht tehases viit töökohta piirkonnas. Tehases saavad tööd suuresti kõrgepalgalised spetsialistid.
NASA partner ja profid Ukrainast
Erik Laidvee kinnitab, et isegi kui rahastuse saamine peaks mingil põhjusel venima, siis püssi nad põõsasse ei heida. „Teeme tehased ära igal juhul.“ Seltskond, kes projektide tagant vastu vaatab, on aukartust äratav. Elektrolüüseri hanke võitis USA ettevõte Bloom Energy Corp., mis on teinud projekte ka NASA-le. Nad on maailmas selles valdkonnas tipptegija. Vaid nemad suutsid pakkuda tarnet sellise aja jooksul, nagu eestlased soovivad. Praegu sertifitseerivad nad oma tehnoloogiat Euroopas.
Juba eelmainitud Ukraina firmaga PJSC Chemprojekt, kes on regioonis palju korda saatnud, ongi kahepeale patenditaotlused sisse antud. Koos mõeldi uudne lahendus välja.
„Meil on hea meel, et saame ukrainlastega koostööd teha, sest nad on ammoniaagitootmises väga kogenud. Neil endal on viis suurt tehast ja ka rahvusvaheline tarnijate võrgustik. Nad on täielikud profid. Loodetavasti läheb meil tehaste käivitamine kavakohaselt ja tõrgeteta,“ lausub Laidvee.
Seejuures valmib eestlaste ja ukrainlaste uudne tehas suures osas samal põhimõttel nagu moodulmajad: see tuuakse platsile kohale, ühendatakse elektri- ja veesüsteemid ning selle võib nupust käima panna. „Tehases on seda juba proovitud ja kontrollitud ning siin käib vaid lõppmontaaž ja häälestus.“
Muret tekitab Eesti elektri hind
Erik Laidvee on nõus, et kaks tehast ei jää viimasteks, mis nende uudset lahendust kasutama hakkavad. Euroopa Liidu Innovatsioonifondi üks tingimusi on ka see, et lahendus peab olema skaleeritav. Ta usub, et huvi hakkab olema suur ja tehaseid hakkab kerkima üle maailma. Prototüüp Paldiskis on aga võtmetähtsusega, sest vaid n-ö brošüüri peal keegi seda ei osta – peab ikka näha saama, kui palju vett ja elektrit sisse läheb ning kui palju ammoniaaki teisest otsast välja tuleb.
Kui eelnenu oli positiivne ja optimistlik jutt, siis arendajatel on ka tugev mure: Eestis kehtiv elektri hind ning ka elektri tarnimisega kaasnevad kulud. Õnneks on uues koalitsioonilepingus kirjas, et kõrge elektri hind pärsib majanduse arengut ja suurte energiamahukate ettevõtete siiatulekut. Seega on lootust, et see probleem kõrvaldatakse.
„Kahjuks on meil kõrval Soome, kus on väga madalad energiahinnad. Me viime mõlemad oma toodangu Rotterdami; ja kui neil on elekter poole odavam kui meil, siis see ei ole ilus. Riiklikku tuge on siin vaja. Loodame, et taastuvenergiatasu osas seda ka saame. Iga sent elektri hinnas on meile väga oluline.“
Emafirma lahendab üht Rail Balticu probleemi
Ammoniaagitehaseid rajava ettevõtte emafirma alt on plaanis lasta ehitada sedasama kütust kasutav rongilaev, mis tarbiks seda aastas ligi 19 000 tonni. See on peaaegu kogu Paldiski tehases toodetav kogus. Laev võiks valmida umbes 2030. aastal.
Laeva projekteerib samuti Ukraina ettevõte – Marine Engineering. Nemad on projekteerinud peaaegu kõik selle piirkonna rongilaevad juba Nõukogude ajast alates.
Läänemerel Euroopa Liidu riikide vahel praegu enam ühtegi sellist alust ei sõida, viimane võeti liinilt ligi kümme aastat tagasi. Nõudlust ei olnud, kuid see on nüüd taastumas ja eriti ilmselt Rail Balticu tõttu. Laidvee kirjeldab, et laeva kolmandale tekile mahub 77 rongivagunit – nii Euroopa kui ka Vene raudteelaiust arvestades.
„Saame ühendada Soome Rail Balticuga. See on selle puuduv osa, sest Rail Baltic lõpeb teatavasti Muuga sadamas, aga oleme valmis oma laevaga n-ö ujuvsilda pakkuma,“ selgitab Laidvee. Algses plaanis on ka Saksamaa suunal aeg-ajalt seesugust teenust pakkuda. Peale vagunite mahuvad pardale ka veoautod ja konteinerid.
„Eelprojekt on tehtud ning neljalt laevaehitajalt on pakkumised võetud ehk oleme valmis tellima. Ka laevaprojektile on meil peale omafinantseeringu vaja panga finantseeringut.“ Aga mis saab siis, kui Rail Balticut ei tulegi? Laidvee naeratab ja ütleb, et siis hakkavad nad ainult Saksamaa vahet sõitma. „Selline laev on nõutud. Vahepeal kadunud nõudlus on tõesti tagasi.“
Artikli allikas: ärileht.delfi.ee